Kein Geld zu Verbrauchen

Ma tahaks alustada seda uut postitust yhe väkese murega..... Nagu mõned teavad, algas mul kool juba 2 nädalat tagasi..... Ma tahaks öelda, et ma ärkasin rõõmsalt, aga...... Kuidagi elevus puudus kell pool 6 hommikul. Ei tea kyll miks????

IGATAHES!

ma olin juba läbi mõelnud enda peas, millistes riietes kooli minna, et näidata kui põkk-vend ja pano olen, kuid siis juhtus midagi... Ennast riidesse pannes taipasin, et midagi oleks nagu puudu. MIS see kyll olla võiks?? Lähedamalt vaadates taipasin, et mu lemmiktriiksärk oli ainukesena puudu minu panoylikonnast, sest MINGI KARVANE OLI SELLE ENDALE JÄTNUD PÄRAST MINU LAHKUMISPIDU!!!

Juhtub! Pisaraid ei tohi valada!

Ma kulutasin oma tund aega ettevalmistuse peale, mille hulka kuulusid dušš (jääkylm, kuna tahan ennast karastada, mul on omad põhjused), hammaste pesu, habemeajamine, GEEL (don't leave you house without it in Switzerland), riietamine, uuesti magamajäämine (kuna kell oli alles pool 7), hommikusöök ja hiljaks jäämine.

Geelist polnud tuhkagi kasu, kuna ma pidin rattaga sõitma ja vihma sadas, nii et kooli jõudes olin ma rohkem nagu märg asotsiaal kui eesti pano. Halenorm!

Probleemm oli ka selles, et mu vahetusema tahtis mind kooli saata jalgrattaga, juhuks, kui ma ära eksima peaks.... Ma paluks ette kujutada, kui VÕRRATU see on, kui kellegi ema kedagi koolis saadab. Nii et algus polnud kõige parem, aga oma yllatuseks sain ma teada, et mu klass on väga tore! (ilma sarkasimita) Ma mäletan, et Eestis ma olin oma klassis yks pikimatest (kui mitte pikim) ja kõik klassivennad olid minuga umbes samavanad. Järsku ma olen yks klassi pisimatest, sest klassi jalutasid 190 cm ja 15 a hiiglased, kellest keegi ei suitseta! See oli veel suurem yllatus, sest ma olen kuulnud, et Šveitsis ja Saksamaal tossavad noored hullemini kui terve Ida-Euroopa kokku.... Minu klassis on suitsetavate arv yks suur 0.

OOO, muideks, ma tahaks rääkida pidudest ja kõikidest.... muudest asjadest, kuid see ei ole võimalik, sest siis tuleb yks suur ja kuri onuke, kes annab mulle hoiatuse vms, sest ma ei tohiks liiga avalikult lobiseda kõigest!

Nii et KANNATUST SELTSIMEHED, KYLL TE VARSTI KÕIGEST KUULETE!!!

Nyyd ma tahaks mainida midagi oma koolist.... Esiteks seda, et mul pole seda! EI! Sesa ehitatakse alles ja samal ajal pean ma õppima konteinerites, mida jultunult kutsutakse paviljonideks! Normaalsetes kooliruumides saab alles veebruarist õppida:D

Aga veel paar asja mida ma olen Šveitsi kohta teada saanud:

• Kõik asjad pole kallid! Pole tähtis, mida ostad, vaid KUST sa ostad. (sa võid saada super t-särgi vaid 4 frangi eest kusagilt nurgatagusest poest või 20 frangi eest ESPRIT-st või New Yorker-st) Ma sain seda valusal teel teada (ma olen peaaegu 300 franki riiete peale kulutanud)
• KÕIK asjad Šveitsis on odavad, kui tunda ainult õigeid inimesi (aga samas nii on kõikjal maailmas) Näiteks, mu klassivend tahtis pileteid kontserdile, mida polnud, kuid siis ta helistas kohe mingile Surele Ninale panganduses ja sai tasuta pileti VIP-sektsiooni.
• VÄGA suur vahe on, kui kedagi kutsutakse sõbraks või kolleegiks! Yks tähendabki sõpra, aga teine midagi PALJU enamat (Freund ehk sõber on poiss- või tydruksõber, aga Kolleg on lihtsalt sõber)! Nii et põmst ma olen jätnud mulje nagu ma oleks poole Eestiga käinud kohtamas. Halenorm!

PS! Ma kandsingi seda särki , mille peal oli kirjas inglise keeles "Randoni halenorm pere" ja sellest yleval on pilt, kus on 2 poissi peal. Põmst ma ytlesingi, et need poisid on mu sõbrad, aga kuna ma ytlesin seda valesti, siis jäi mulje nagu 2 mu halenormi sõpra oleks mu poiss-sõbrad.

Mida muud öelda, kui VÄGA PANO OLEN TÕESTI!

Saksa keelest võin nii palju öelda, et ma olen vaadanud "Hanna Montanat" saksa keeles ning see on vist ennast ära tasunud, sest ma saan oma perega vabalt saksa keeles rääkida! Ma vaatan seda sarja nyyd täiesti teisest kyljest!!!:D

Kui kellelegi on jäänud mulje nagu ma oleks kibestunud vms, siis YOU'RE WRONG!!!!! Ma lihtsalt ei taha 5000000000. korda kirjutada, kui tore klass mul on või kui maalilised Šveitsi mäed ikka on! Ausalt öeldes, peale mägede ja pidude polegi nagu midagi niiiii erilist mainida... Yhest ma ei viitsi enam jahuda ja teistest ma ei tohi...

OK, see pole päris nii, aga kedagi ei koti see nt. et ma olen juba yhe tydrukuga kinno minemas.... OH, AEG ONGI OTSAS! AITAB SELLEKS KORRAKS! ADIEU!!!

PS! Ma tahtsin pilte laadida, aga tehnika paneb mulle ikka näkku.....

Die Schönheit liegt in den Augen des Betrachters

Suured tervitused Šveitsimaalt, kus muru niidavad robotid ja mäed läbistavad taevast!

Selle blogi kirjutamise ajal olen ma Šveitsis 10 päeva täpselt olnud. Ma tahaks kõike siia kirja panna, aga kuna ma kindlasti unustan mingi ylitähtsa juhtumi või olukorra, siis ma proovin seda oma järgmises postituses mainida.... Kui ma yldse kunagi viitsin...

Alguses tahaksin öelda vaid JAAAAAAAAAAAAAA. Es ist super toll! Kõik jutud ja mälestused, mis paljudel on olnud Šveitsis käimisest on 100% tõde! Ma ei mäletagi, millal aknast välja vahtimine oli nii sõltuvust tekitav. Ma tõusen iga hommik ylesse ja näen oma aknast Alpe, mis varjavad hommikust päikest. Mu kodust 2 min. tee kaugusel on oja, kus voolab helesinine vesi, ning väike mets, kus on rahulik trenni teha...

Terve mu seiklusekene sai alguse, kui ma maandusin koos kahe vahetusõpilasega Zürichi lennujaama. Yllatus oli, et see lennujaam oli ypriski väike ja mite eriti silmapaistev võrreldes sellega, mida saab Wikipediast lugeda. Juba lennujaamas esinesid esimesed probleemid, kui ainult minu reisipagas kohale jõudis.... Pärast sain teada, et ma sain Tallinnas mingid kleepsud, mis ma oleks pidanud andma teistele vahetuskamraadidele, et nad saaks need oma kohvrite kylge kleepida...... SCHEISSE (või ma peaks ytlema Schiize, nagu tuleb dialektis öelda..). Ma ei tea, kas Britt (kaasvahetusõpilane) on ikka vihane, et pidi oma esimese vahetusaasta öö veetma oma reisiriietega.

Aga loomulikult tuli mulle pere lennujaama vastu.... noh, peaaegu terve pere, kuna mu vahetusisal oli töö, aga ma ei pannud pahaks.... Kes ikka paneks, kui ta samal ajal sõidaks läbi Zürichi Alpide poole?:D

Ma panin enda silmad kinni kui auto sõitis maja ette selleks, et kaifida täielikult seda yllatus.... OOOJAAAAA, sest see maja on hämmastav! Ich bin sprachlos.... Mu pereema, kelle nimi on Margrit, andis mulle mu eraldi vannitoa... Ma pidasin sedagi juba mugavuse tipuks, aga siis mule nzmo näidati, et majas on olemas ka veinikelder, kus mõned veinid näisid olevat aastakymneid vanad!

Ma tahtsin peale seda magama minna, kuid see osutus võimatuks, kuna pere tahtis mulle KÕIKE näidata ning ma ei saanud elevuse puudumist näidata juba 1. päeval. Peale ekskursioone mjad ja naabruskonnas viidi mind yhte restorani mägedesse, kus avanes vaade tervele linnale ning ma sain vaadata, kuidas päike loojub Šveitsis... Ma tahaks rohkem sellest rääkida, aga ma tean, et paljud arvavad praegugi, et ma mölisen siin blogis liiga palju:D

Järgmisel päeval viidi mind kell pool 8 hommikul mägedesse, kus toimus joodeldamispidu. See oli sellise idyllilise mägimaja kõrval, kust sai edasi minna mägedesse matkama. Praeguseks ma olen näinud selliseid fantastilisi kohti, et mägedes olemine ei tundugi enam nii erutav.....

Aga muidu..... Ma pean mainima, et ma olen endale saanud võrratu pere... Alguses peaks mainima pereema Margritit, kes väga kannatlikult proovib mulle keelt õpetada, rääkides minuga puhtas saksa keeles igasugustest teemadest. Isegi maadlusest, mida mu pereisa Rudolf väga kaifib. Šveitsis on olemas selline sport nagu Schwingen, mis ongi Šveitsi maadlus. Rudolf on selline hästi muhe mees, keda ei kujutaks ette kunagi nutmas. Ma olen kuulnud, et ta on tyypiline Šveitsi mees, kes on palju saavutanud raske tööga. Mu vahetusema ja-isa kuuluvad mõlemad joodeldamisklubisse ning räägivad sellest ylima uhkusega. Mu vahetusõde on palju vabam traditsioonide suhtes, aga temaski on tööpisik. Ma loodan, et me saame praeguseni hästi läbi.... Ta on juba mulle oma poissi tutvustanud, kes on kõige kapim vend, keda ma olen eales kohanud. Mul on ka teine õde Gabriela, kes on ka vahetusaastal, kuid USA-s. Ma olen tast ainult head kuulnud, aga samas..... vanemad ikka armastavad oma lapsi:D Mu teine õde Silvia tegeleb teatriga ja on lubanud mind ka kaasa võtta. Temaga ma käisingi esimest korda poodides Šveitsis... MA TAHAKS LEIDA SELLE, KES YTLES, ET ŠVEITSIS ON RIIDED ODAVAD!!! Hui maksangi 30 franki T-särgi eest. Õnneks Silvia juhatas mind poodidesse, kus oli palju suure valik ja soodsamad hinnad kui Eestis (C'MON, T-särk aint 50 kr eest). Ma ostsin ka uue salli.... Loomulikult ma ei saanud kõiki salle kaasa võtta... liiga raskeks läks kohver....

Hinnad Šveitsis on röögatud loomulikult.... Näiteks yks eine mäkkis on peaaegu 130 kr., teksade normaalne hind on yle 1000 kr., mis polegi nii röögatu. Mul maksaks aga juuksuriskäik yle 500 krooni või peaksin ma varsti hakkama hoopis eurodes hindu ytlema? AH, suva, kyll KEEGI 10 frangi eest ikka kääridega võib midagi teha:D:D:D

Ma pean selle postitusega kiirustama!!

Kuigi ma olen Kesk-Euroopas, tunnen ma ennast nii teistsugusena. Näiteks Silvia poiss Fabian on lyhikeste juustega.... kui ma ytlen lyhikesed juuksed, siis ma olen kirjeldanud umbes 3/4 oma linna meeselanikest, sest peaaegu kõigil meestel on luhikesed juuksed. Samuti olen ma märganud, et geel on veel yks toode, milleta paljud ei ole nõus kodust lahkumagi.. See POLE kriitika, vaid kirjeldus. Lyhikesed geeliharjaga soengud, kitsad T-särgid ja heledad teksad. Ma ei oska öelda, aga see on kindlasti moetrend. Muidu ma ei yldista praegu, ma lihtsalt tahan oma pettumust väljendada, kuna ma märkasin 2 päevaga ainult yhte tukaga meest.... Suva sellest tegelt, aga see häiris, sest seda moodi oli märgata mu linna Thuni festivalil. Tegemist oli ylelinnalise peoga, kus lasti ilutulestikku ja tantsiti. Ma läksin sinna 6 tydruku ja yhe poisiga meeldivalt aega veetma, kuid pidevad lähenemiskatsed mulle ja tydrukutele rikkusid kuidagi seda elamust. Sellegipoolest ma nägin Thuni ööelu, mis oli ohtlik ja ahvatlev samal ajal, kuna ma võisin iga kell kaklusesse sattuda... Švveitslastele ei meeldi sakslased nii väga (vähemalt neile, kes elavad minu piirkonnas ja käivad mu koolis) ja nad heidavad nende yle nalja, nii et ma ei julgenud eriti kõrgsaksa keeles rääkida.

See oli samas ka nii huvitav, kuna nii palju noori oli väljas, kes lihtsalt tantsisid tänavatel ja nautisid elu.

Saksa keele kohta ma ei oskagi midagi öelda... Ma olen hakanud aru saama filmidest ningoma vahetusperest sain ma juba 3 päevaga aru. See on loomulikult kõrgsaksa keeles, mitte Šveitsi dialektis, mis on tekitanud ainult stressi... Ma olen ka ämbrisse astunud mitu korda, kuna nagu eesti keeles on sõnad "alati" ja "alasti" sarnased, on ka saksa keeles "furchtbar" ja "fruchtbar", mllest yks tähendab "kohutav" ja teine "viljakas".

Ma proovin ikka pilte arvutisse laadida, aga mu Macbook streigib ja teeb mulle pidevalt tynga!

Ma proovin koolist ka kirjutada selle nädala jooksul ja..... värkidest (juhe jooksis kokku).